Kati

90-ndate lõpus vahetusid mu vanaemal naabrid. Enne Soome kolimist jagas perenaine mu vanaemale tutvumiseks Soome käsitööajakirju, aastakäikude kaupa köidetud. Ühest Suuri Käsitüölehti numbrist leidsin huvitavate proportsioonidega nuku. Sellest sai mu esimene oma lastele tehtud nukk ja ühtlasi ka esimene nukk, millest mul pilt on tehtud. Hetkel on Kati kuskil vanaema pööningul peidus, seega las ootab seal tütre emaks saamist, igale tütrele ikka oma nukk.Nukk on hästi kolmnurkse kehaga, keha ka päris lühike. Juuksed harutatud sukkpükstest, nina kapronsukast, silmad tikitud.

Nukumööbel

Mu väike preili on nukumaja vastu huvi tundma hakanud, sellepärast on viimane aeg maja ära sisustada. Puutöödes ma osav ei ole, kuid papiga julgen rinda pista. Seega esimene katsetus nukumööblit teha sai köögipaberirulli sisust, laste jõulukommide pappkarbist, mõnest vatipadjast, ühest paarist aukudeni kulunud põlvedega sametpükstest ja vanast heast Momendi liimist kaks tugitooli. Lapsed jäid rahule, kuigi tulemus võiks veel parem olla. Diivan ootab tegemist, kuid suurus vaja välja mõelda.